Ratsalaagrid

Ratsalaagrid erinevad tavalistest lastelaagritest, sest lapsi on korraga laagris vähem, pearõhk on just tegevustel hobustega ja ratsutamise õppimisel. Treeningkava koostab treener vastavalt laste oskustele ja kogemustele, sõidetakse nii korde peal istaku harjutamiseks, sõidetakse maneezis, treeningväljakul või maastikuradadel. Enamus päevast möödub aktiivselt õues tegutsedes, küll trennis, tallis või looduses- see tähendab, et vaja mõelda riietuse peale, mis vastaks ilmaoludele ja arvestama peab sedagi, et riided võivad määrduda. 

Lisaks hobustega tegevustele on meie soov õpetada lastele ka looduses viibimise võimalusi- tutvume loodusega meie ümber, liigume palju värskes õhus. 

Suvevaheaja laagrid 2020

Tegevused:

  • Trennid 1- 2x päevas gruppides vastavalt oskustele ja taseme gruppidele nii treeningplatsil kui maastikul
  • Hobuste käsitlemise treeningud ja tegevused hobustega (hobuse puhastamine, saduldamine, hobuse käe kõrval käsitlemine ja enda arusaadavaks tegemine) 
  • Lõbusad teooriatunnid hobuste kohta lisateadmiste saamiseks (tõud, ratsaspordialad, hobuste esmaabi, värvused jms)
  • Tegevused tallis (õpetame lastele igapäevaseid töid, mis hobustega seotud: bokside puhastus, varustuse hooldus, kapjade hooldus, hobuste söötmine)
  • mängud ja grupitööd, matkad looduses ja lõkkeõhtu, kesktaseme grupiga ka telkimine looduses.
  • ujumas käik kui ilmad võimaldavad

Laagri hind: 260 €/in (viiepäevane laager)

200€/in (kolmepäevane laager pisikestele hobusesõpradele)

Laagrisse registreerumiseks saatke e- kiri aadressil: armaratsatalu@gmail.com ja meie saadame Teile reg.lehe kui olete uus meie laagris ja siis saadame ettemaksuarve. Kui see on tasutud, siis on koht broneeritud.

Grupid ja ajad 2020:

1. 15- 19.juuni keskmine tase (lapsed, kes on varem käinud ratsalaagris/trennis, oskavad sõita kergendatud traavi) vanus 9- 18.a

2. 25- 27.juuni algajate tase (lapsed, kel kogemus puudub või on vähene) vanus 7-10.a

3. 5- 9. juuli edasijõudnute tase (lapsed, kes tegelevad regulaarselt ratsutamisega või tulla ka koos laps+ lapsevanem) vanus al 10.a

4. 20- 24.juuli keskmine tase (lapsed, kes on varem käinud ratsalaagris/trennis, oskavad sõita kergendatud traavi) vanus 9- 18.a

5. 26-30. juuli algajate tase (lapsed, kel kogemus puudub või on vähene) vanus 9-18.a

6. 16- 20. august edasijõudnute tase (lapsed, kes tegelevad regulaarselt ratsutamisega) vanus 10- 18.a

Lapsed on majutatud 2-4 kaupa suvemajakestesse (tingimused lihtsad- ei ole hotellimugavusi, voodipesu olemas), pesemine puhkemaja dushiruumis või saunas, tualettruum peamajas vesiklosett suvemajade juures kuivkäimla. Toitlustus 4 korda päevas, hommikusöögiks tavaliselt puder ja võileivad, lõunaks supp või praad, õhtusöögiks praad, igal õhtul teejoomine ja näks. Pakume lastele tervislikke ja maitsvaid toite oma aiasaadustest, püüame midagi alati ka eesti köögist pakkuda ja tutvustada. Kindlasti ei puudu ka laste lemmikud spagetid või pannkoogid. 

Nimekiri asjadest, mida peaks kaasa pakkima:

  • riided erinevateks ilmaoludeks, vajalikud on matkariided vastavalt ilmaoludele, liigume palju õues ja looduses. 
  • riided, millega laps võib tulla talli hobustega toimetama (võivad määrduda)
  • ratsutamiseks sobivad riided (venivast materjalist püksid, madala kontsaga poolsaapad või matkajalanõud, mis ei tohiks olla väga suuremustrilise tallaga, hästiistuvad õhukesed sõrmkindad). 
  • pesemisvahendid, rätik, muud hügieenitarbed
  • taskulamp, sääsetõrjevahend
  • magamiskott ja magamismatt (kui laps tuleb kesktaseme vahetusse)
  • natuke taskuraha (käime autolavkas või kodukohvikus)
  • väiksemad lapsed võivad muidugi kaasa võtta oma kaisukaru või lemmikpadja, et oleks kodusem tunne

Kaasa ei tasu võtta:

  • tehnilisi vidinaid, mis pole hädavajalikud 
  • liigselt maiustusi ja karastusjooke (lapsed kipuvad sel puhul näkse sööma ja söögi ajal ei ole isu, samas ei anna magusad karastusjoogid, krõpsud vajalikku energiat aktiivseteks tegevusteks)

Kuidas tulla toime koduigatsusega?

On täiesti normaalne, et nooremad lapsed tunnevad laagris koduigatsust. See on nende elukogemust ja vanust arvestades tavapärane, et vanematest lahusolek tekitab lapses pingeid. Seetõttu tuleks juba kodus laps varakult ettevalmistada ja rääkida sellest, mis teda ees ootab, võib tulla ka kohapeale tutvuma, näitame, kus toimub ööbimine, saab teha tutvust hobustega. 

Lapsevanem peaks ka end laagriks ettevalmistama ja olema valmis last toetama ja julgustama. Me ei soovita üldjuhul lapsele järgi tulla ja laagrit pooleli jätta. Üldjuhul saab sellest koduigatsusest kenasti üle ja pärast on kõigil hea meel, et laps on astunud jälle väikse sammukese iseseisvumise poole. 

Telefone saavad lapsed kasutada päevasel ajal siesta ajal ja õhtul helistada ei saa. Tavaliselt tekib koduigatsus just õhtusel ajal ja kõne vanematele teeb olukorra tavaliselt tunduvalt nutusemaks. Hädajuhusel saab alati lapsele helistada või laps helistada treeneri numbrilt. 

Millega veel peaks arvestama, kui laps tuleb ratsalaagrisse?

Kindlasti peaks lapsel olema huvi hobuste ja ratsutamise vastu, sellest ei piisa, kui hobused on vaid lapsevanema unistus aga laps tahaks tegelikult hoopis jalgpalli mängida. Samuti peab arvestama, et päriselu tallis on veidi teistsugune, kui laps on seda võib olla oma vaimusilmas kujutanud. Hobusega tegelemine nõuab kannatust ja rahulikku meelt. Paljud tegevused võivad ka määrida riideid või käsi, riided võivad saada mustaks. Peab jälgima kindlaid reegleid, eriti oluline on ohutusreeglite järgimine.

Laps ei saa endale ise hobust valida. See on treeneri ülesanne, küll aga arutame alati lastega saabudes, millised on senised kogemused, milliste hobustega on laps seni sõitnud. Ei tasu ka tekitada sääsest elevanti kui laps on saanud teistest erineva hobuse näiteks teistest väiksema, vanema, paksema või hoopis suurema. Usaldage treenerit ja uskuge, et hobused ongi erinevad ja kunagi ei saa anda kõigile täpselt ühesugust hobust. 

Kui lapsel on mõni eripära, omadus, mida peaksime kindlasti tegevusi planeerides arvestama, siis palun rääkige sellest. Meie juures on aastatega käinud väga erinevaid lapsi ja mida rohkem me teame lapse eripäradest, seda paremini saame last toetada. Võib julgelt kirjutada ankeeti või rääkida laagrisse tulles kui lapsel on mõni hirm, ta võtab rohtusid, tal on allergia, tal võib olla probleeme voodimärgamisega, probleeme söömisel, enese eest hoolitsemisel, näiteks ei taha ei julge käia pesemas jms. 

Laagrielu on kindlasti teistsugune kui koduelu. Siin on kindel päevakava, reeglid ja asju tehakse üheskoos. Peab arvestama üksteisega ja sellega, et kokku võib sattuda väga erinevaid inimesi. Laps võib sattuda ühte tuppa nii jutuka tegelase kui  omaette hoidva ja vaikse lapsega. See kõik on normaalne ja ka väikeste omavaheliste naginate lahendamine on üks osa laagrielust.