Rutja küla

Rutja asub küla Põhja-Eestis Haljala vallas, Soome lahe rannikul, Selja jõe läänekaldal.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vihula valda.

Rutja asub Kundast umbes 10 km kaugusel läänes. Piirneb idas Karepa ja läänes Eisma külaga.

Küla esmamainimine on aastast 1489.

Rutja küla nimetatakse esimest korda 1489. aastal Selja jõe äärse heinamaa nimetusena- “Heuschlag zu Ruddy”.

Selja jõe äärseid talusid nimetati algselt Sulli külaks. Ja merepoolne osa kandis kogu aja nimetust Rutja (Ruddia, Rudja).

1916- 1918 liidetid Sulli küla Rutja külaga ja nimeks saigi Rutja küla.

Selja mõisa järgseid mereäärseid külasid (Rutja, Karepa ja Toolse) nimetati Selja rannaks.

Peamisteks tegevusaladeks on olnud siinsetele inimestele kalapüük, metsatööd, sõbrakaubanduse tekkimisel ka igasugused vahetused soomlastega (kala, vili, piiritus), talupidamine, suviti võõrustati linnast tulnuid- pakkudes oma elamist suvitajatele ja elades ise saunas või lakas. 30-ndate artikkel ajalehes kirjutab, et ühepäeva suvitajatega oli ka probleeme nimelt nad jätsid maha prahti ja armastasid end sisse seada püsisuvitajate lemmikpaikadesse.

Meie kandist on pärit või siin püsivalt suvitanud mitmed teadlased, muusikud, kunstnikud ja kirjanikud. Ilmselt on see imeilus loodus andnud väga paljudele loomeinimestele inspiratsiooni ja loodetavasti ka tulevikus see nii on.

On ka muidu ägedaid ja värvikaid tegelasi. Näiteks advokaat Grimm, kes lasi ehitada Rutjale mitmeid suvemaju, kuursaali ja vannimaja kus pakuti suvitajatele ravivat mereveevanni. Ta pani tööle postiveo ja tegi teele laugjamad kaldad, et oleks mugav üle jõe pääseda. Tahtis isegi raudtee ehitada Kundast Rutjale. Aga teadaolevalt jäi valeraha kasutamisega vahele ja saadeti asumisele. Edasine info tema saatuse kohta puudub samuti päris lõplik lugu, et mis temaga siis juhtus. Küll jäi aga tema ehitatud peomaja kohaliku Selja Laulu- ja Mänguseltsile pidumajaks. Hiljem see lammutati ja ehitati osaliselt samast materjalist Karepale uus rahvamaja aastal 1938.

Seega võib Karepa rahvamaja kohta öelda ka Rutja rahvamaja ja kindlasti on selle väärika hoone palgid näinud hulga ägedaid pidulisi väga erinevatel aegadel.

Rutjal on kaunid rannad ja männimetsad. Külast ida pool on Selja jõgi ja Selja jõe maastikukaitseala. Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivis nimetatud jõesilmu ja lõhe kaitse, kes on ühtlasi ka Selja jõe loodusala kaitse-eesmärgiks. Kaitsealal on registreeritud mitmete kaitsealuste liikide leiukohad. Vana loodusmets ja jõgi koos seda ümbritsevate kooslustega on haruldastele liikidele sobivad kasvukohad. Lindudele on olulised elupaigad kaitsealal asuvad vanad okas- ja segametsad ning jõeäärsed lehtmetsad.  Metsas kasvavad vööthuulsõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), roomav öövilge (Goodyera repens) ja kahelehine käokeel (Platantera bifolia) ning mererannas rand-seahernes (Lathyrus japonicus) ja aas-karukell (Pulsatilla pratensis). Ükski neist liikidest ei ole Eestis väga haruldane ega ohustatud (rand-seahernes on 2008. aasta Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane). Kaitsealuste taimede leiukohad on väikesed ja asuvad sihtkaitsevööndis.

Lisaks on Selja jõe ümbruses kuus pärandkultuuri objekti, mis on märgitud kaitsekorralduskavas:

1. Oruveski veski;

2. heinaküün;

3. Mooritse talukoht (säilinud paest vundamendid, sirelid, õunapuud, enelad ning õuepuudena vanad vahtrad ja haavad);

4. Peetrirahva talukoht (säilinud paest laudamüürid, õunapuud, sirelid, õuepuudena saared); 

5. vaigutuslank (hästi säilinud);

6. Varangu vesiveski (säilinud veskihoone ja veskitamm)

Külast lääne pool asub Rutja kunagine lennuväli praegune Kaitseliidu harjutusväljak. 

Rutja sõjaväelennuväli on mahajäetud endine Nõukogude Liidu lennuväe varulennuväli Lääne-Virumaal Haljala vallas Rutja ja Kiva küla maadel.

Lennuvälja stardirada on 2,5 km pikk ja kaetud betoonplaatidega.

Rutja lennuväli oli Nõukogude Liidu 656. õhukaitse hävituslennuväepolgu ehk Tapa polgu varulennuväli. Lennuväli rajati 1980. aastate alguses.

Lennuvälja ala on maakatastris riigikaitsemaa, mida haldab Kaitseliidu Viru malev. Malev kasutab lennuvälja territooriumi väljaõppeks, sinna on rajatud ka lasketiir. Kõigile lennuväljale viivatele teedele on paigutatud tõkkepuud ja kui peavärava juures on heisatud punane lipp on alal liikumine keelatud. Kui lippu pole üleval on see märk, et alal laskmisi ei toimu ja siis on alal liikumine lubatud. Seal on head marja- ja seenemetsad ja lastel ja noortel on huvitav tutvuda erinevate kaitserajatistega- kaevikud, punkrid jms.