Müüme hobusesõnnikut

 Arma ratsatalu pakub aiapidajale:

• ”Hobunonnid” on värske ja ilma allapanuta hobusesõnnik

 Sõnnik võib sisaldada vähesel määral kaera, kuid enamasti on terad idanemisvõimetud, kuna hobustele antakse muljutud kaera.


• Laagerdunud hobusesõnnik koos turbaallapanuga

Vähemalt 4 kuud seisnud ja mitu korda segatud hobusesõnnik koos turbaga.

Keskmine toitainete sisaldus 1 kg-s hobuse sõnnikus on järgmine:
N2 – 0,58 g
P2O5 – 0,28 g
K2O – 0,63 g
CaO – 0,21 g
MgO – 0,14 g
Niiskusesisaldus varieerub üpris suurtes piirides.
Parandab mulla huumusesisaldust ja mikrofloorat. Aktiviseerib vihmausside elutegevust.
Sõnnikuleotise tegemiseks on vahekord 1:20
Komposteerunud hobusesõnnik on pika järelmõjuga, kuni 5.a
Hobusesõnnikut saab kasutada väetiseks või multšina:
Roosid
Kurgid
Kõrvitsalised
Marjapõõsad
Viljapuud
Palju kasutatakse ”hobunonne” rooside väetamiseks, kus nad toimivad ühtasi ka multšina. Mullapind kaetakse 4...5 cm paksuse kihiga. Keskmiselt kulub seda 20 l ruutmeetrile.
”Hobunonne” võib multšina kasutada kõikide lehttaimede juuures ja ühtlasi on need ka väetiseks. Köögiviljadega tuleks olla ettevaatlik, et sõnnikuga mitte liialdada ja taimi mitte kõrvetada. Erandiks on aga kurgid ja kõrvitsalised, mille juures hobusesõnniku kasutamine on soovitatav. Selleks tuleks kaevata natuke sügavam kraav või auk, kui on istutamiseks tarvis. Augu põhja panna sõnnikut ja katta see 4...5 cm paksuse mullakihiga. Seejärel istutada taimed. Sõnnik hakkab siis mikroobide toimel mulda altpoolt soojendama ja kui taime juured jõuavad sõnnikuni, on ka sõnnik juba taimedele paremini omastatav.
Hobusesõnnik ei sobi porgandile, tomatile, kartulile ja sibulale, kuna on liiga rammus.
”Hobunonnid” ja laagerdunud sõnnik koos turbaga on pakendatud 10ol tugevatesse kottidesse, ühes kotis on keskmiselt 40l sõnnikut.
Hind: 5 eur kott (pakendatult)
15 eur järelkäru (lahtiselt, oma transport)


Lisainfoks:
Artikkel Maalehes: http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/taimekasvatus/hobusesonnik-loodusesobralik-polluramm-kuid-kasutajaid-vahe.d?id=46874678

SÕNNIK
Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist.
Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnniku toime püsib mullas 2–5 aastat.
Tänapäeval tuleks tähtsamaks pidada hoopis orgaaniliste väetiste kaudset toimet. Huumusvarude taastootmine tõstab mulla viljakust ja parandab selle struktuuri. Aktiveerub mulla mikroorganismide tegevus, kasvab hooghännaliste, vihmausside, tselluloosi lagundavate bakterite ja seente hulk. Kõige paremaid tulemusi saadakse sõnniku ja mineraalsete väetiste kombineerimisel.

Loomadel eri toimega sõnnik
Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega.
Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut – sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist.
Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik.
Aiapidajate lemmikuiks on olnud aga läbi aegade nn soe hobuse- ja lambasõnnik, mis oma kuivainesisalduse tõttu lähevad isegi vähese loomadele allapanuga kiiresti käärima ja eraldavad soojust. Sellist sõnnikut kasutatakse nii nn külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki.
Sõnniku kvaliteet sõltub seega väga palju loomadele allapanust. Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm.

Kasutamine
Sõnnikut kasutatakse nii värskelt kui ka kõdunenult ja komposteeritult. Kui suurtel põldudel kasutatakse peamiselt värsket sõnnikut, siis koduaias pigem kaht viimast varianti. Käärinud ja kõdunenud sõnnikus on väiksem võimalus tuua aeda ka umbrohuseemneid. Üheks raskemini tõrjutavaks peetav karvane võõrkakar on jõudnud põldudele ja maakodu-aedadesse just suurfarmidest pärit värske sõnnikuga, kuhu see jõudis omakorda Venemaalt toodud jõusöödaga.
Kanasõnnikut on kasutatud ajalooliselt peamiselt väikeaedades kiiretoimelise pealtväetisena. Tänapäevane tööstus varustab meid aga mitmete linnusõnnikut sisaldavate väetistega ja nii on mugav ja piisavalt ohutu kasutada ka suure toitainete sisaldusega kanasõnnikut. Kanasõnnik on kõige toitainerikkam, sisaldades fosforit üle viie korra ja lämmastikku umbes neli korda rohkem kui veisesõnnik.

NB! Tuleb meeles pidada, et sõnnik tuleb künda/kaevata maasse vähemalt 48 tunni möödudes.

Imago OÜ